Turvaliselt tülis
Oled sa märganud, kuidas teatud inimesed naudivad tülisid. Nad on väga enesekindlad ja kartmatud, nad kontorllivad olukorda kui läheb tüliks. Siis aga kui kõik on hästi, muutuvad nad varsti rahutuks ja otsivad põhjust. Tundub justkui neil on tüli vaja selleks, et end turvaliselt tunda.
Selline muster saab alguse lapsepõlvest, kus teatud arengufaasis oli laps pidevate konfliktide keskel. Oma kasvueas vaatas ta pealt, kuidas vanemad või vennad – õed teineteist sõimasid, peksid. Kindlasti sai ka laps vahel pihta, kuni see muutus tema jaoks normaalsuseks. Vägivald muutus tema jaoks tuttavaks “turvaliseks” keskkonnaks. Hiljem täiskasvanuna tekitab iga tüli temas nostalgiatunde ja meenutab lapsepõlve. Ta õppis lapsena sellises keskkonnas toime tulema ja nüüd on see tema jaoks turvaline paik.
Siin on täiendus AI poolt
Kui konfliktist saab turvatsoon – miks mõni inimene vajab tülisid, et end hästi tunda?
Oled sa märganud, kuidas mõne inimese silmad hakkavad justkui särama, kui olukord muutub pingeliseks? Nad võtavad ohjad enda kätte, juhivad konflikti enesekindlalt, neil on justkui „oma plats“. Aga kui elu on rahulik ja harmooniline, siis hakkavad nad rahutult siia-sinna liigutama nagu lõvi puuris – otsides draamat, nagu vajaksid nad tülitsemist, et hingata.
See võib tunduda veider, aga nende närvisüsteem on harjunud stressi ja konfliktiga – see on nende tuttav maailm. Lapsepõlves, kui kodus käis pidev karjumine, ähvardused või isegi vägivald, õppis laps, et see ongi elu. Et ainult läbi tüli saab tähelepanu. Et turvalisus ei tähenda rahu, vaid kontrollitavat kaost.
Neurobioloogiline selgitus:
Kui laps elab pidevas stressis, muutub tema aju – eriti amügdala (ohukeskus) ja prefrontaalkoor (ratsionaalne mõtlemine) – tundlikuks ja valvsaks. Ta õpib „valmis olema“. Aja jooksul hakkab aju tootma rohkem stressihormoone nagu kortisool ja adrenaliin, mis muutuvad sõltuvuseks. Täiskasvanuna vajab ta sama hormonaalset kokteili, et midagi üldse tunda. Rahu tundub… igav või isegi ohtlik.
Elulised näited:
- Tööl: Mari on turundusspetsialist, kes on väga rahul oma tööga – kuni kõik laabub. Kui tiimis on hea klapp ja projektid liiguvad ladusalt, muutub Mari rahutuks. Ta hakkab nägema vigu seal, kus neid pole, kritiseerib kolleege või toob esile vanu lahendamata teemasid. Tema alateadvus ütleb: „Kui pole tülisid, on midagi valesti.“
- Suhtes: Juhanil on armastav ja mõistev partner, aga iga kord, kui nende suhe muutub sügavamaks ja turvalisemaks, tõmbub ta eemale või tekitab tühjast tüli. See on viis, kuidas ta taastoodab tuttavat mustrit: armastus = valu ja draama. Turvalisus hirmutab teda rohkem kui konflikt.
Kuidas sellest vabaneda?
Selle mustri lõhkumine on võimalik, aga nõuab teadlikkust ja kannatlikkust. Mõned sammud:
- Tuvasta muster: Märka, millal ja miks sa konflikti otsid või lood.
- Tööta terapeudiga: Eriti kasulik on traumateadlik psühhoteraapia või kehapõhine lähenemine (nt somaatiline kogemine).
- Õpi rahus olemist: Meditatsioon, hingamisharjutused ja turvatunde loomine kehas aitavad närvisüsteemil harjuda rahu ja tasakaaluga.
- Ehita uus definitsioon turvalisusest: Selle asemel, et turvalisus = konflikt, loo uus sisemine tunne, et turvalisus = rahu, kohalolu, mõistmine.